Eestis on kokku 55 tuletorni ja umbes 240 tulepaaki, mida kasutatakse laevaliikluse ohutuse tagamiseks. Riigilaevastik haldab neist 55 tuletorni ja 145 tulepaagi tulesüsteemi. Tuletornid on oluline osa Eesti rannamaastikust – lisaks praktilisele väärtusele on paljud neist ka merekultuuri- ja ajaloopärandi kandjad. 2025. aastal tähistavad neist viis märgilist juubelit.
1. Tahkuna tuletorn – 150 aastat
Hiiumaa põhjatipus asuv Tahkuna tuletorn valmis 1875. aastal, olles toodud Eestisse Pariisist osade kaupa. 19. sajandi keskel valminud malmplaatidest konstruktsioon kuulub rahvusvaheliselt tunnustatud arhitektuurimälestiste hulka. Tahkuna on kantud ka IALA nimekirja saja arhitektuuriliselt silmapaistvama tuletorni sekka.
Torn ulatub 47,4 meetri kõrgusele merepinnast ning selle tuli on nähtav kuni 12 meremiili ehk ligikaudu 22 kilomeetri kaugusele. Tuletorni tuli töötab aastaringselt ja plingib iseloomulikus rütmis – 2+2+2+9 sekundit –, mis võimaldab merelolijal selle teiste märkide hulgast kindlalt ära tunda.
Aja jooksul on tuletorni ümbrusse rajatud mitmeid kõrvalhooneid, näiteks petrooleumiait, kelder, elamu ja generaatorihoone. Suur osa neist hävis esimese maailmasõja ajal, ent mõned on säilinud või taastatud. Tuletorni laterna läätsesüsteem on samuti kogenud muudatusi – pärast sõjakahjustusi telliti uued läätsed Inglismaalt, tänaseks on tuleruumis asendatud kaasaegse tuleseadmega. Vana tuletorni kuppel on eksponeeritud torni kõrval ning osa laterna läätsedest saab näha Kassari muuseumimajas.
Tahkuna tuletorn. Allikas: hiiumaa.ee
2. Madise sihi alumine tulepaak – 70 aastat
Harju-Madise kiriku lähedal, ajaloolise kalmistu kõrval asub üks Eesti vanimaid sõrestiktorne – Madise sihi alumine tulepaak. Koos kirikutorniga, mille tipus põleb ülemine tuli, moodustavad need kaks navigatsioonimärki sihi, mis aitab merel liikujatel orienteeruda Pakri lahes.
Kiriku ja tulepaagi vahemaa on 595 meetrit, meri ise jääb ligikaudu poole kilomeetri kaugusele. Mõlemas tornis olevad laternad on automatiseeritud ja süttivad hämaruse saabudes iseseisvalt. Madise sihi tulede süsteem on heaks näiteks sellest, kuidas ajalugu, kultuuripärand ja merenavigatsioon põimuvad Eesti rannikul.
3. Kihnu tuletorn – 160 aastat
Kihnu saare lõunatipus Pitkänä neemel asuv tuletorn on saare sümbol. Kihnlased ise kutsuvad seda „puak’iks“. Valge torn kuulub Eesti nelja säilinud malmtuletorni hulka. See valmistati Inglismaal ja monteeriti kokku kohapeal 1864. aastal, tööle hakkas torn sellest järgmisel aastal.
Torni kõrgus merepinnast on 31,7 meetrit ja selle tuli on nähtav kuni 11 meremiili kaugusele. Alates 1996. aastast töötab tuletorn automaatselt, kuni 2003. aastani oli tornis ametis tuletornivaht. Enne Kihnu ja mandri vahelise alalisühenduse loomist 1898. aastal oli just tuletorn kihnlaste ainus püsikontakt välismaailmaga.
Tänapäeval saavad huvilised ronida torni keerdtrepist üles, heita pilgu laternaruumi ja avanevatele merevaadetele. Tuletorni kõrval asuv ajalooline petrooleumiait on kohandatud müügikohaks, kus leidub kohalikke käsitööesemeid ja maiustusi. Kihnu tuletorn on säilitanud oma algupärase välimuse – moderniseeritud on üksnes tuleseadmed.
Kihnu tuletorn. Priidu Saart. Allikas: toolbox.estonia.ee
4. Loode tuletorn – 70 aastat
Loode tuletorn asub Saaremaa Sõrve poolsaare läänekaldal, Türju küla lähistel. Neljatahuline valge-punane betoontorn valmis 1955. aastal. Torn ulatub jalamilt 15,5 ja merepinnast 22,5 meetri kõrgusele. Valgust annab päikesepaneelidel põhinev süsteem.
Erinevalt lähedal asuvast Sõrve majakast ei ole Loode tuletorn külastamiseks avatud ega toimi muuseumina. Samas pakub see hea võimaluse tutvuda vaikse, mereäärse looduskeskkonnaga – torn ise on vaadeldav väljast ning läheduses saab jalutada ja kogeda läänekalda rahu.
Lähema mõne aasta jooksul on plaanis torni renoveerimine, et tagada selle säilimine ka tulevikus ning hoida korras see tagasihoidlik, kuid tähendusrikas osa Eesti merepärandist.
5. Sõrve tuletorn – 65 aastat (ja 379 aastat tuletorniajalugu)
Sõrve sääre tipus asuv tuletorn on Eesti kõrgeim ning üks tuntumaid. Praegune raudbetoonist torn valmis 1960. aastal, kuid sellel asukohal on tuletorne olnud juba alates 1646. aastast – seega möödub tuletornide algusest Sõrves 2026. aastal juba 380 aastat.
Tänane torn on 53 meetrit kõrge maapinnast (54,7 m merepinnast), latern asub 52,5 meetri kõrgusel merepinnast ja on nähtav kuni 15 meremiili ehk umbes 28 kilomeetri kaugusele. Torn on must-valge, koonilise kujuga ning varustatud rõdu ja laternaruumi juurde viiva keerdtrepiga.
Ajaloo jooksul on Sõrve tuletornid saanud korduvalt kahjustada. Esimese maailmasõja ajal süttis puitsisemus Saksa laevade tule all. Teise maailmasõja lõpus lasid Sõrvest taanduvad Saksa väed torni õhku. 1945. aastal kerkis samasse kohta ajutine kaheksakandiline puidust torn, mis asendati 1960. aastal tänaseni tegutseva betoontorniga.
Tuletorni tuli töötab elektrivalgusel. Suveperioodil on võimalik torni ka külastada – see pakub vaadet kogu Läänemerele ja Saaremaa lõunarannikule.
Huvitav fakt: Kõik peavad Eesti vanimaks tuletorniks Hiiumaal asuvat Kõpu tuletorni ja see ehitatigi Eestis kõige esimesena, aga alguses ei töötanud Kõpu tuletornina, vaid oli lihtsalt ehitis/maamärk/meremärk ehk lihtsalt torn. Kõpu sai tule 1649. aasta oktoobris. Tolleaegne Sõrve tuletorn sai tule aga mõni aasta varem, 1646. aastal. Seega võib Eesti esimeseks TULEtorniks pidada hoopis Sõrve tuletorni. Samas Kõpu tuletorni mäel tehti nn märgutuld oma kodulaevadele juba enne seda kui Kõpu torn lõpuks valmis.
Sõrve tuletorn. Allikas: sorvekeskus.ee
