Uus mitmeotstarbeline töölaev
Riigilaevastiku uus 100% biometaanil ja elektril liikuv mitmeotstarbeline töölaev valmib 2026. aastal, tagades riigile senisest parema võimekuse regulaarseteks poitöödeks, laevateede hoolduseks, kaasaegseteks teadusuuringuteks, reostustõrje korraldamiseks ja päästeoperatsioonideks. Projekt on rahastatud Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest ja riiklikest omavahenditest.
- Laeva projekteerib ja ehitab Baltic Workboats
- 100% biometaanil ja elektril liikuv kaasaegne töölaev
- Pikkus 38 meetrit, laius 10 meetrit, kiirus kuni 12 sõlme
- Valmib 2026. aastal
Uus elektriline suursaarte vaheline parvlaev
Hetkel hankefaasis olev 5. parvlaev on planeeritud Virtsu-Kuivastu liini põhilaevaks. 5. parvlaeva projekt rahastatakse 67% ulatuses Euroopa Liidu energiatõhususe tõstmise ja keskkonna mõjude vähendamise toetusfondist.
- 64% efektiivsem tänastest parvlaevadest
- Täiselektriline laev, roheline kaldaelekter salvestatakse laeva akudes
- Äärmuslikes jääoludeks biodiislikütusel töötavad abigeneraatorid
- Eeldatav valmimisaeg 2028. aasta
Uus mitmeotstarbeline jäämurdja
Uus jäämurjda on kavandatud mitmeotstarbelise töölaevana ning on võimeline jäämurde hooaja väliselt täitma Eesti vetes ka muid funktsioone. Planeeritud jäämurdja on kavandatud sobivaks kohalikele veeoludele ning on võimeline jääd murdma nii Soome lahes, aga ka näiteks oluliselt madalama veega Pärnu lahes.
- Kliimaneutraalsed kütused: biodiisel / metanool + akud
- Jäämurde tööd avamerel ja madalates vetes
- Reostustõrje võimekus
- SAR võimekus ja helikopteritekk
- Rannikupatrulli võimekus (navigatsiooni- ja seiresüsteem, veeskamiskõlblik patrullpaat)
- Tulekahju kustutamise võimekus
- Veeteede hooldamise ja teadusuuringute teostamise võimekus
- Potentsiaalne veealuste kaablite parandamise võimekus + vähemalt 150 tonnine kraana
Kauglootsimise pilootprojekt
Kauglootsimise innovatsiooniprojekti eesmärk on luua Eestis toimiv kauglootsimise teenuse kontseptsioon, testida erinevaid kauglootsimise lahendusi, arendada välja sellekohane tarkvara ja riistvara ning anda sisend ka õigusloome ja regulatsioonide täiendamiseks. Projekt on rahastatud Riigikantselei avaliku sekotri innovatsioonifondist.
- Kolme aasta pikkune projekt keskendub kauglootsimise tehnoloogia ja teenusemudeli väljatöötamisele ning selle testimisele Väinamere piirkonna transiittsoonis.
- Võrreldes traditsioonilise lootsimisega, loob uus tehnoloogia võimaluse korraldada lootsimistööd tulevikus lootside jaoks ohutumalt ja ka märkimisväärselt ressursisäästlikumalt ning väiksema keskkonnamõjuga.
- Kauglootsimise kontseptsioon ei ole mõeldud asendama traditsioonilist lootsitööd, vaid seda täiendama – võimaldades lootsidel juhtida tehnoloogia abil laeva ohutult soovitud sihtpunkti.
Projekti partnerid on Riigilaevastik koos Transpordiametiga.
REISFER projekt
Uue rahvusvahelise projekti REISFER eesmärk on vähendada CO₂ emissiooni 10-20% valitud parvlaeva liinidel Eestis, Soomes, Ahvenamaa ja Rootsis läbi erinevate tehnoloogiliste ja operatiivsete lahenduste rakendamise. Projekti rahastatakse Interreg Central Baltic programmist.
- Praamide elektrifitseerimine
sealhulgas akulahendused ja tippkoormuse vähendamise tehnoloogia - Tehnoloogilised lahendused
nagu efektiivsemad sõukruvid ja laevavääristuse kattekihtide lahendused - Töötlusmeetodid
sealhulgas kütuse jälgimise süsteemid ja optimeeritud marsruudid
Nutipoide seiresüsteem
Eesti nutipoide projekti pikemaajaliseks eesmärgiks on luua digitaalne kaksik Eesti merealal toimuva reaalajas hindamiseks ja tulevikuprognooside loomiseks.
-
Merehunt
Projekti tulemiks on 2 pilootpoid + andmestruktuur. Projekt rahastatakse Riigikantselei avaliku sektori innovatsionifondist. Projekti periood: 2023 - 2027. -
GORSMART
Projekti eesmärgiks on piloteerida Liivi lahes ja Väinameres merekeskkonna seireks kasutatavaid nutikaid platvorme ehk nutipoisid. Nutipoid võimaldavad tulevikus operatiivselt registreerida võimalikke merereostusi, tõstes märkimisväärselt reostustõrje juhtumitele reageerimise kiirust ja vähendada reostusest tingitud keskkonnakahjusid. Lisaks võimaldavad nutipoid koguda merekeskkonna kohta muud vajaminevat infot nii teaduseesmärkidel kui reaalajas kasutamiseks. Projekti tulemiks on 2 reostust mõõtvat pilootpoid Liivi lahte. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu Interreg VI-A Eesti-Läti programmist ning riiklikest omavahenditest. -
ELERING veealuse taristu monitoorimissüsteem
Pilootprojekt, mille tulemusena luuakse veealuse taristu monitoorimise, kaitsmise ja rikete tuvastamise tervikkontseptsioon.
R-Mode: Uus tehnoloogia DGNSS jaamades
Riigilaevastik osaleb Saksamaa kosmoseagentuuri juhitud projektis, mille eesmärk on luua uudne Läänemerd kattev maapealne asukohamäärangu süsteem. Tehnoloogia tagaks laevadele mereturvalisuse olukorras, kui satelliitside, näiteks GPS, peaks mingil põhjusel katkema või seda segatakse. Projekti rahastatakse Interreg Baltic Sea Region programmist.
- Maapealne alternatiivne raadionavigatsioonisüsteem veesõidukitele.
- Projekti raames paigaldatakse Eestis DGNSS tugijaamades R-Mode kesklaine (MF) seadmed ja alustatakse nende testimist.
- Projekti periood: november 2023 – oktoober 2026
DIGIMARIS
Projekti DIGIMARIS eesmärk on arendada koos Soome partneritega väikeseid mehitamata veepealseid aluseid (USV), mis sobivad Soome lahe tingimustesse ning on varustatud reostuse tuvastamise anduritega. Projekti rahastatakse Interreg Central Baltic programmist.
- Mehitamata laevu saab tulevikus kasutada nii iseseisvalt, aga ka suuremate merereostustõrjeoperatsioonide juures seirevõimekuse ja reageerimisvalmiduse tõstmiseks.
- Projekti raames luuakse ühtne teenuskontseptsioon ja andmetöötluse platvorm, mis võimaldab olukorra jälgimist reaalajas ning tõhusat koostööd eri osapoolte vahel.
- Projekti periood: september 2025 - veebruar 2028
Laevastiku dekarboniseerimine
Riigilaevastiku eesmärgiks on minna järk-järgult üle kliimaneutraalsete kütuste ja jõuallikate kasutamisele.
- Pistikühendusega hübriidne multifunktsionaalne töölaev (lootsimine, patrullfunktsioonid, otsingu- ja päästetööd)
Enamik operatsioone (ca 80%) saab teostada elektriga, mis on saadud kaldal laetavatest akudest. Sisepõlemismootorit kasutatakse varu- ja tippkoormuse vajaduste jaoks, näiteks päästeoperatsioonide (SAR) korral. - Biometaanil töötav parvlaev väikesaarte ühendamiseks
Biometaan on kohapealt saadud säästev kütus, mille elutsükli heitkogused on nullilähedased. - Eksisteeriva laevastiku uuendamine
Eesmärk on muuta väikesaarte parvlaevad pistikühendusega hübriidideks või täiselektrilisteks
