Jäämurdja Tarmo

Mida teeb jäämurdja Tarmo?

Jäämurdja Tarmo peamine ülesanne on tagada laevaliikluse toimimine Eesti vetes ka siis, kui meri on jääga kaetud. Talvel aitab ta kaubalaevadel jõuda ohutult sadamatesse ning hoiab laevateed läbitavana. 

Jäämurdja Tarmo peamiseks tööpiirkonnaks on Soome laht. Eesti põhjarannikul asub kokku 6 strateegilise tähtsusega sadamapiirkonda, millele riik peab tagama ligipääsetavuse ka kõige keerulisemates jääoludes.

Mis teeb laevast jäämurdja?

Jäämurdja eristub tavalisest laevast oma konstruktsiooni ja võimekuse poolest. Paksu ja tugeva jää läbimiseks on jäämurdjatel mitmeid  tehnilisi eripärasid: 

• Tugevdatud kere – laeva vöör ja küljed on valmistatud tavapärasest paksemast terasest, et taluda jää survet
• Erikujuline vöör – jäämurdja ei lõika jääd, vaid liigub osaliselt jää peale ja murrab seda oma raskusega
• Võimsad mootorid – vajalikud, et säilitada liikumine ka keerulistes jääoludes
• Suur mass – laeva mass aitab jääd murda
• Tugev ajamisüsteem – kaasaegsetel jäämurdjatel kasutatakse ka pööratavaid sõukruvisid (asimuutkäitureid), mis parandavad manööverdusvõimet ja jäämurdevõimekust
• Hõõrdumist vähendavad süsteemid – näiteks õhu või vee suunamine laeva kere alla, et vähendada laeva jäässe kinnijäämise riski

Jäämurdja tööpõhimõte põhineb sellel, et erikujuline vöör liigub jää peale ning laeva kaal purustab jääkatte. Seetõttu on jäämurdjad märkimisväärse massiga laevad, mis võivad ulatuda kümnete tuhandete tonnideni ning suurimate puhul isegi üle 100 000 tonni. Kuigi tehnilised lahendused on keerukad, on jäämurdja eesmärk lihtne: tagada ohutu ja toimiv laevaliiklus jäistes vetes.

Miks on jäämurdjad Eesti jaoks olulised?

Eesti on mereriik, kus üle poole kaubaveost toimub meritsi. Ka talvel peavad sadamad toimima ning laevad jõudma sihtkohta sõltumata jääoludest. Jäämurdjad aitavad tagada laevateede avatuse, sadamate toimimise ja varustuskindluse. Nende töö toetab Eesti majandust, rahvusvahelist kaubandust ning ühendust ülejäänud maailmaga ka kõige suurema pakasega.

Jäämurdetööd teevad kogenud meremehed, kes on saanud spetsiaalse väljaõppe tegutsemiseks rasketes jääoludes. Lisaks laevajuhtimisele nõuab nende töö täpset navigatsiooni, tihedat koostööd teiste laevade ja ametiasutustega ning valmisolekut kiiresti muutuvatele oludele reageerida. Regulaarsete õppuste ja koolitustega hoitakse meeskondade teadmised ja oskused pidevalt ajakohasena.

Jäämurdjate töine talv 2026. aastal

Jäämurdehooaeg kestis 2026. aastal Eesti vetes 98 päeva ning lõppes 13. aprillil. Hooaja jooksul abistasid kolm riigi käsutuses olevat jäämurdevõimekusega laeva 173 kaubalaeva Eesti sadamatesse jõudmisel.

Kõige keerulisemad jääolud valitsesid sel talvel Liivi ja Pärnu lahes. Liivi lahel oli paari kuu vältel tarvis korraga mitme jäämurdja koostööd kaubalaevade edasi aitamiseks ja sadamasse toomiseks. See tähendab, et suuremad jäämurdjad Tarmo ja Botnica murdsid Liivi lahel esmalt tee läbi paksema jää, seejärel võttis madalamas Pärnu lahes juhtimise üle väiksema süvisega Riigilaevastiku mitmeotstarbeline laev EVA-316.

Sarnase raskusastmega jääolusid kogeti viimati 2011. aasta talvel. Liivi lahe täielik jäätumine Pärnust kuni Irbe väinani on haruldane ning sellele eelnenud aastatel polnud näiteks Soome lahel jäämurdeteenust mitmel talvel üldse vaja. Ka 2024/2025. aasta talvel ei tekkinud Pärnu lahes vajadust jäämurdjate järele. 2026. aasta hooaeg eristus selgelt nii jää ulatuse, paksuse kui ka pikaajalisuse poolest.

Külm talv tuletas meelde, et Eesti on põhjamaine mereriik ning keerulised jääolud ei ole meie kliimast kuhugi kadunud. Seetõttu on jäämurdevõimekuse hoidmine riigi jaoks strateegilise tähtsusega. Üle poole Eesti kaubaveost toimub meritsi ning laevateede avatuna hoidmine on oluline nii majanduse kui ka varustuskindluse seisukohalt. See eeldab valmisolekut reageerida keerulistele jääoludele ning hoida töökorras nii jäämurdjad, toetav laevastik kui ka kõrgelt kvalifitseeritud laevameeskonnad.

Ajalugu

• Jäämurdja Tarmo on Eesti merenduse üks pikaajalisema teenistusega laevu. 1963. aastal Soomes ehitatud laev on tänaseks 63-aastane ning teeninud Eesti riiki alates 1993. aastast. Praeguste plaanide järgi jätkab Tarmo teenistust kuni oma ekspluatatsiooniaja lõpuni.

• Tarmo kuulub maailma vanimate endiselt teenistuses olevate jäämurdjate hulka. Vanimaks tegutsevaks jäämurdjaks peetakse Soome laeva Voima, mis on samuti põhjalikult moderniseeritud. Vanema laeva töös hoidmine nõuab pidevat hooldust ja kogenud meeskonda. Aastakümnete vanune tehnika tähendab piiratud varuosade kättesaadavust ning suuremat tähelepanu hooldusele ja remondile.

Omadused

• Tarmo on diisel-elektriline jäämurdja, mis toodab ise elektrienergiat, et käitada elektrimootoritega sõukruvisid. Laeva pikkus on 84,5 meetrit, laius 21,2 meetrit ja süvis 7 meetrit.

• Laeva eripäraks on lisaks ahtris paiknevatele sõukruvidele ka vööris asuvad propellerid, mis aitavad jääd altpoolt lõhkuda ja parandavad manööverdusvõimet rasketes jääoludes.

• Tarmo suudab liikuda ligikaudu meetripaksuses jääs, kuid tegelik võimekus sõltub jää tüübist ja ilmastikutingimustest. Vajadusel teeb jäämurdja mitu läbimist, et tagada läbipääs keerulistes oludes.

• Laev suudab autonoomselt tegutseda ligi 20 päeva. Selle aja jooksul saab meeskond töötada merel ilma sadamasse naasmata, enne kui on vaja täiendada kütuse- ja toiduvarusid.

Meeskond

• Tarmo pardal töötab 31-liikmeline püsimeeskond, kuhu kuuluvad tüürimehed, madrused, motoristid, mehaanikud, elektromehaanikud ja kokad. Meeskonda toetab ka laeva perenaine, kes hoolitseb igapäevase töökeskkonna toimimise ja meeskonna heaolu eest.

• Jäämurdehooajal keskendub meeskond laeva põhifunktsioonile – jääoludes navigeerimisele ja laevateede avamisele. Jäämurdehooaja väliselt rakendatakse nende teadmisi ja kogemusi ka teistel Riigilaevastiku laevadel, kus nad osalevad nii poitöödel, meremõõdistustel kui ka mitmesuguste teiste mereliste ülesannete täitmisel. Hooaja väliselt jätkuvad Tarmo pardal paralleelselt ka regulaarsed laevahooldustööd ja ühisõppused, et hoida laeva ja laevapere valmisolek kõrgel tasemel.

Laeva nimi: Tarmo

Kodusadam: Tallinn, Hundipea

Ehitusaasta: 1963, OY Wärtsila Hietalahti laevatehas

Kutsung: ESZA

IMO number: 276158000

Sõidupiirkond: Läänemeri A1 / A2

Jääklass: Klass 100A/1 (kaasaegne nimetus 1A Super)

Peamasinad: 4 x 2530 kW

Pikkus max L: 84,5 m

Laius B: 21,2 m

Parda kõrgus: 9,5 m

Süvis max: 7,2 m

Vabaparda kõrgus: 2,25 m

Jäämurdja Tarmo on ehe näide sellest, kuidas heaperemehelik kasutus ja hoidmine võib pikendada laeva eluiga aastakümneteks. Vaatamata enam kui 60 aasta pikkusele staažile on jäämurdja Tarmo täna heas korras. Selle taga on laevapere järjepidev töö ning aastakümnete jooksul järjepidevalt teostatud hooldus- ja remonditööd. Aasta-aastalt muutub laeva korrashoid aga üha keerulisemaks, sest vajalikke varuosasid originaalseadmetele enam ei toodeta. 

Tarmo remonttööde juures on läbi aastate lähtutud põhimõttest hoida alles võimalikult palju algupärast, tänu millele on jäämurdja siseruumides väga hästi säilinud ka laeva autentne 1960. aastate atmosfäär. Tarmo interjööri kaunistab sajandi keskpaiga põhjamaine disainikeel, kaunid ja kvaliteetsed puitviimistlused ning originaalsed mööbliesemed.

Pikkadeks jäämurdemissioonideks projekteeritud laeval on avarad elu- ja olmeruumid. Meeskonna käsutuses on muuhulgas suur kambüüs ehk laevaköök, kolm messi ehk laevapere söögi- ja puhkesaali, kaks sauna, pesuruumid, töökoda ning jõusaal, milles on tänaseni säilinud ka algupärased 1960. aastatest pärit treeningseadmed.

Jäämurdja Tarmo suundub jäämurdetöödele 2026

Jäämurdja Tarmo 2026. aastal jäämurdetöödel

Eesti jäämurdjad 2026. aastal jäämurdetöödel

Jäämurdja Tarmo dokk 2024