Vaevu said tänavused jäämurdetööd lõppeda, kui Riigilaevastiku laevad on juba ametis ujuvmärkide paigaldusega. Navigatsioonihooaja alguseks tuleb üle vaadata ja paigaldada sadu ujuvmärke nii sisevetel kui ka merel. Ujuvmärgid võetakse talveks veest välja eelkõige selleks, et kaitsta neid jää eest ja vältida nende kadumist jää minekul.
Riigilaevastiku navigatsioonimärgistuse üksuse juhi Andry Rütkineni sõnul on tänavune aasta tavapärasest keerukam, kuid kevadised ujuvmärkide tööd on käimas suure hooga. "Rasked jääolud ja pikale veniv talv on toonud sel aastal kaasa vältimatu nihke ka hooajaliste ujuvmärkide paigaldamisel, kuid seda aktiivsemalt me täna tegutseme," kinnitas Rütkinen.
Viimase nädalaga tehti sisevetel ära 164 ujuvmärgi tööd 507-st. Merealadel, kus jää minek on võtnud kauem, seisab palju tööd veel ees. Riigilaevastiku poilaev Sektori on merel teinud tänaseks ära tööd 83 ujuvmärgiga 186-st. Töölaev EVA-318 on töödega värskelt alustanud ning ees ootavad ligikaudu 260 ujuvmärgiga seotud tööd. Erilist tunnustust väärib Rütkineni sõnul teiste seas mitmeotstarbelise töölaeva EVA-316 meeskond, kes jõudis ainuüksi eelmise nädalaga, kohe peale Pärnus jäämurdetööde lõppemist, teha ära tööd 34 suurema ujuvmärgiga. „See on muljetavaldav tulemus, sest enamus neist märkidest kaaluvad 4–5 tonni ja on üle 10 meetri pikad“, selgitas Rütkinen.
Ujuvmärkide hooajaline paigaldus ja väljavõtmine on Riigilaevastikule suur logistiline töö, millesse on vahetult enne jää saabumist ja kohe pärast jää minekut kaasatud 6 laeva. Töödega on hõivatud ligikaudu 50 meeskonnaliiget ning neid toetab paarkümmend inimest kaldatiimis. "Töötempo on olnud sel aastal tõesti väljakutseid esitav, kuid navigatsioonimärgistuse töötajate poolt kuulub suur tänukummardus kõikidele laevameeskondadele," märkis Rütkinen.
Riigilaevastik haldab kokku ligi 1450 ujuvmärki, millest umbes 60% paikneb merel ja 40% siseveekogudel. Kevadine ujuvmärkide paigaldus ja ülevaatus kestab merel ja sisevetel mai keskpaigani.
