Lootsid juhendavad aastaringselt kõiki Eestisse saabuvaid suuremaid laevu, tundes kohalikke ilma- ja rannikuolusid nagu oma peopesa.
- Lootsid töötavad 24/7, 365 päeva aastas.
- Kokku töötab Riigilaevastikus 38 merelootsi ja 2 lootsiõpilast.
- Korraga on üle Eesti, eri piirkondades valves 9 lootsi ja Tallinna lootsimispiirkonna lisaks 1 lootsiteenistuse dispetšer ja 2 lootse operatiivselt sadamate vahel transportivat autojuhti.
- 2024. aastal lootsiti Eestis kokku 7051 laeva.
- Kõige aktiivsem lootsimispiirkond on Tallinn, kus eelmisel aastal aastal lootsiti 3181 laeva.
Riigilaevastiku lootsid tagavad laevade sujuva ja ohutu navigeerimise Eesti vetes ja sadamates. Kuigi talvekuudel on laevaliiklus hõredam, teevad keerulised ilma- ja jääolud töö sageli väljakutsuvaks.
“Soojemad talved toovad kaasa tormised ilmad, mis muudavad lootsi töö kindlasti raskemaks,” tõdeb Riigilaevastiku lootsinduse teenistuse juht Margus Haljaste. Samuti on talvel rohkem pimedat aega, mis suurendab navigeerimise keerukust.
Külmadel ja jäärohketel talvedel nõuab aga laevade manööverdamine erilist osavust. Ka sadamates võib jää tekitada ootamatuid probleeme, näiteks pressides end sadamakai ja laeva vahele. “Selliste olukordade lahendamiseks ja jää eemaldamiseks on lootsidel kindlad manöövrid,” lisab Haljaste.
Talvised ilmaolud nõuavad kiireid otsuseid ja erakordset varustust
Jäistes tingimustes, kui igapäevaste lootsikaatrite kasutamine lootsi laevale viimiseks või ära toomiseks osutub juba võimatuks, võetakse kasutusele jääklassiga kaatrid. Need ei ole küll nii kiired kui vaba-vee kaatrid, kuid omavad see-eest jää murdmise võimekust. “Lootsikaatrid paistavad silma erakordse merekindluse poolest. Need alused peavad vastu pidama nii tormides kui ka kõige keerulisemates oludes, et saaks inimesi turvaliselt pardale võtta või maha panna. Iga paat ei sobi lootsikaatriks,” märgib Haljaste.
Veeteede lahtioleku ja sulgemise, samuti ohuteadete avaldamise eest vastutab Eestis Transpordiamet, kes koordineerib ka jäämurdmist. Lootsiteenistus jälgib reaalseid ilmaolusid ja tagab laevade ohutu sisenemise ning väljumise sadamatest. Rasketes oludes tuleb sageli teha kiireid ja õigeid otsuseid.
Näiteks 2024. aasta jaanuaris peatas Riigilaevastik rasketest jääoludest tulenevalt ajutiselt Väinamerd läbiva transiitliikluse lootsimise. “Jää tõttu jäid samal päeval hätta korraga kaks kaubalaeva, üks väinas ning teine Roomasaares. Selliseid olukordi ei juhtu igal aastal, kuid midagi erakordset selles pole. Kui väin läheb jäässe, pole võimalik sealt laevaga läbi pääseda ja lootsimine tuleb peatada. Looduse vastu lihtsalt ei saa,” selgitab Haljaste.
