Eesti Merenduse innovatsioonipäev 09.09

Paneeldiskussioon „Merenduse areng Eestis: väljakutsed täna, võimalused homme"

Paneeli osalejad: Eesti Vabariigi taristuminister Kuldar Leis; endine taristuminister ja tänane Tallinna linnavolikogu liige Vladimir Svet; Eesti suurima laevaehitus- ja remonidettevõtte BLRT Tallinn Shipyard juhatuse esimees Sergey Kravtchenko; tootmisettevõtte Standard AS tegevjuht ja juhatuse esimees Ottomar Tamm; Eesti juhtiva laevatehase Baltic Workboats AS CFO ja äriarenduse juht Ahto Pärl; Riigikantselei Julgeoleku ja Riigikaitse koordinatsioonibüroo nõunik Hannes Krause.

Kuhu liigub Eesti merendus järgmise kümnendi jooksul? Millised muutused, investeeringud ja otsused kujundavad sektori arengut ning kas Eesti on valmis neist võimalustest kinni haarama? Kuidas valmimised mõjutavad investeeringuid, taristut ja tehnoloogilist arengut?

Paneelis vaatame otsa Eesti merenduse tänasele seisule ja tulevikuvõimalustele ning arutame, mida on vaja riigilt, linnalt ja tööstuselt, et luua kasvuks ja innovatsiooniks vajalik keskkond. Fookuses on merenduse arengut mõjutavad trendid, investeeringud, taristu ja tehnoloogilised muutused ning ettevõtete võimalused uues keskkonnas. Milliseid valikuid peame tegema täna, et Eesti merendus oleks homme tugevam ja konkurentsivõimelisem?

Paneeldiskussioon “Meretehnoloogia ja innovatsioon: kuidas kiirendada Eesti merenduse tehnoloogilist arengut?"

Paneeli osalejad: Riigilaevastiku peadirektor Andres Laasma;  Metrosert – Rakendusuuringute Keskus (RUK) esindaja Kelly Claudia Kimmer; autonoomsete meresüsteemide ja aluste arendaja Midchip tegevjuht Heigo Mölder, luksusjahtide interjöörilahenduste ja tehnoloogiate arendaja Holistic Yacht Interiors tegevjuht Meeli Lepik, unikaalsete tiivikliugurite arendaja ja tootja Vurr / Piiroja Invest OÜ tegevjuht Raio Piiroja.

Millised uudsed tehnoloogiad kujundavad merenduse tulevikku ja milline on Eesti võimekus nendega kaasa minna? Paneelis arutame, kus Eesti meretehnoloogia ja merendusinnovatsioon täna seisavad, millised uued tehnoloogilised ja tööstuslikud võimalused avanevad ning kuidas riik, ettevõtted ja teadusasutused saavad koostöös innovatsiooni kiiremini turule tuua. Fookuses on merenduse tulevikutehnoloogiad, Eesti kohalike ettevõtete olemasolev võimekus ning see, kuidas kohalikud nutikad lahendused saavad mõjutada sektori arengut ka rahvusvahelistel turgudel.

Meretehnoloogiate demonstratsioon akvatooriumis
Innovatsioon ei jää siin ainult ekraanile või esitlusslaididele – tehnoloogiad jõuavad päriselt vette. Näha saab:

• allveeroboteid ehk ROV- ja AUV-lahendusi;
• autonoomseid ja kaugjuhitavaid merendusplatvorme;
• sensori-, navigatsiooni- ja mereseiretehnoloogiaid;

• Eesti ettevõtete ja startup'ide innovaatilisi meretehnika prototüüpe.

   

Demoalal väljas:

BLRT autonoomne reostustõrjelaev, mis valminud koostöös MindChip OÜ-ga; MindChip ja LarsenB koostöös valminud robotlaev MC6000‑MIL– uue põlvkonna autonoomne 6‑meetrine robotpaat, mis on loodud taktikalisteks operatsioonideks, seireülesanneteks ja keerukateks meremissioonideks ning ühendab tehisintellekti, autonoomse navigatsiooni, kaugjuhitavuse ja mitmekülgsed sensorivõimekused; FlyDog Marine nutipoid; Vurr /Piiroja Invest OÜ uus ja unikaalne tiivikliugur H-101; SeaStorm 17 – vastupidav HDPE-mootorpaat; Railotech (endine Aker Arctic) – Soome pikaajalise kogemusega jäämurdjate ja jääsõidulaevade projekteerija; ShoreLink sadamate elektrifitseerimislahendused; Taltech Meresüsteemide instituudi innovatsioonilahendused; Riigilaevastiku juhitud riiklikud innovatsiooniprojektid; Princeps Invest OÜ nutikas mereotsingulamp Seasearchmaster jt. – Demoala eksponaatide nimekiri täieneb jooksvalt.

Kiirülevaade laval: Riigi innoprojektid, mis kujundavad Eesti merenduse tulevikku

Millised tulevikulahendused Eesti merealal on täna juba töös ja millal näeme tulemust? Mis muutub Eesti merealal tulevikus paremaks? Millistele meresõidu ohutuse, seire, reostustõrje ja kriisikindluse väljakutsetele otsitakse täna koostöös teadlaste, inseneride ja rahvusvaheliste partneritega lahendusi ning millal jõuavad need lahendused praktilisse kasutusse?

Riigilaevastik tutvustab valikut Eesti ja rahvusvahelises koostöös käimasolevatest innovatsiooniprojektidest – alates nutipoidest ja autonoomsetest alustest kuni kauglootsimise, uue põlvkonna lootsikaatrite ja alternatiivse navigatsioonini.

Merehunt ja GORSMART – rohkem infot merelt, kiiremini ja ühes süsteemis

Kuidas luua Eesti merealale seirevõimekus, mis annab reaalajas infot merekeskkonna, navigatsiooni ja võimalike ohtude kohta? Nutipoide võrgustiku arendamisel piloteeritakse esimesi lahendusi, mis aitavad tulevikus muuhulgas kiiremini avastada merereostust ning koondada eri allikatest pärinevat infot ühtsesse süsteemi. Pikema eesmärgina on kavandatud Eesti mereala digitaalne kaksik. 

Kauglootsimine – kas loots saab laeva juhtida ka kaldalt?
Eestis arendatakse kauglootsimise tehnoloogiat ja teenusemudelit, mis võimaldaks lootsil tulevikus laeva juhendada distantsilt, ilma pardale minemata. Mida see muudab lootsitöö ohutuse, ressursikasutuse ja mereliikluse korraldamise jaoks? 

DIGIMARIS – merereostust asuvad otsima autonoomsed alused
Soome-Eesti koostöös arendatakse täna väikeseid mehitamata veepealseid aluseid, mis on varustatud reostuse tuvastamise anduritega. Tulevikus võiksid need töötada iseseisvalt või toetada suuremaid reostustõrjeoperatsioone, parandades nii seirevõimekust kui ka reageerimisvalmidust. 

PILOTech – innovatsioon lootsilaevadel, esimesed hübriidlaevad valmistuvad tööks
Milline võiks olla lootsikaater, mis ühendab töökindluse, väiksema energiakulu ja kaasaegse jõuallika? PiloTech pilootprojekti raames arendatakse Eestis esimesed hübriidtoitel lootsikaatrid, mis toovad uued tehnilised lahendused igapäevasesse lootsitöösse.

Ettekanne laval „Kuidas valmib laev? Laevaehituse anatoomia, inseneriteadus ja eetiline kompass“ – Eero Avi, Phd, Riigilaevastiku uute laevade peaspetsialist ja laevainsener

Riigilaevastiku uute laevaprojektide ja maailma laevaehitustrendide varal antakse lavalaudadel põnev sissevaade, kuidas sünnib tänapäeval laev, mis peab vastu pidama aastakümneid, töötama aastaringselt keerulistes mereoludes ning täitma erinevaid ülesandeid võimalikult hästi ja ressursiefektiivselt? Millised protsessid ja võtmeküsimused tuleb läbi mõelda enne iga uue laeva ehitusotsust? Millised on insenertehniliselt täna kõige keerukamad otsustuskohad, mis määravad Eesti laevade töökindluse ja konkurentsivõime ka 30 aasta pärast? Riigilaevastiku suurprojektide insener Eero Avi avab laevaehituse telgitaguseid ning räägib sellest, kuidas kohtuvad uue laeva loomisel rahvusvahelised trendid, inseneriteadus, praktiline kogemus ja vastutus. 

Eero Avi, PhD on Aalto Ülikoolis omandanud laevainseneri doktorikraadi, keskendudes oma doktoritöös kruiisilaevade tugevus- ja vibratsiooniarvutustele. Enne Eestisse naasmist töötas Avi seitse aastat Soomes Meyer Turku laevatehastes. Tema doktoritöö tulemusel välja töötatud laevakere tugevus- ja vibratsiooniarvutuste meetodit kasutatakse tänapäeval laevaehituses üle maailma. Täna vastutab Eero Riigilaevastikus uute laevade projekteerimisel ja ehitusjärelevalves insenertehniliste lahenduste sobivuse eest. Lisaks annab ta külalisõppejõuna oma teadmisi edasi TalTechi Kuressaare Kolledžis, panustades järgmise põlvkonna laevainseneride väljaõppesse.

Merendus-startup'ide pitch deck sessioon
Viis startup'i, alustavat ettevõtjat või tudengit saavad võimaluse oma ideed esitleda merendusettevõtete ja Riigilaevastiku spetsialistidest koosnevale žüriile. Pitch deck sessioon annab osalejatele võimaluse:

• põrgatada oma ideid otse merendusettevõtjatega;
• saada sisulist tagasisidet tehnilise lahenduse, ärimudeli ja turupotentsiaali kohta;
• leida võimalikke koostööpartnereid;
• tutvustada oma innovatsiooni Eesti merendusvaldkonna laiemale publikule.

Pitch deck sessioonile tuleb eraldi registreeruda – osalejate arv on piiratud viiega.

Pitch deck sessiooni žürii kooseisus osalevad:

Sergey Kravtchenko - BLRT Tallinn Shipyard;
Rene Pärt - Tallinna Sadam;
Aleksander Rabi – TS Shipping;
Anni Raie - Keskkonnainvesteeringute Keskus, MARTE Open Call rahastusvõimalused;
Kadi-Ingrid Lilles - riskikapitalifondi Iron Wolf Capital partner;
Kristjan Truu – Kliimaministeeriumi Merenduse- ja veekeskkonna asekantsler.

Registreerun sessioonile

Ettekanne laval: „Skaneeri, sobita, tooda: mida merendus saab õppida individuaalsete meditsiiniseadmete 3D-tootmisest?" — Oliver Männik, MPH, digitaalse hambalabori 3Dent Oy asutaja ja tegevjuht

Mida saab merendus õppida tööstuselt, mis toodab iga päev patsiendispetsiifilisi seadmeid range regulatsiooni all? Individuaalsete meditsiiniseadmete tootmises on digitaalne ahel — 3D-skaneerimine, CAD-modelleerimine ja tootmine (nii 3D-print kui CNC) koos kvaliteedikontrolli ja regulatiivse dokumentatsiooniga. Sama loogika kehtib laevanduses: muutub vaid mastaap ja materjal. Ettekanne vaatab 3D-tootmist kõrvaltööstuse pilguga ja küsib, kus see annab merenduses reaalset väärtust juba täna.