Eesmärk on märke jää eest kaitsta ja vältida nende kadumist jää minekul. Näiteks soomlastel on kõik märgid aastaringselt vees, kuid see tähendab, et ainuüksi eelmisel aastal hävis seetõttu suurusjärgus 300 meremärki. “Meie korjame talveks välja sadu märke ja selle tulemusel sai möödunud talve jooksul kahjustusi vähem kui kümme märki,” kinnitas Riigilaevastiku navigatsioonimärgistuse üksuse juht Andry Rütkinen.
Õigeaegne tegutsemine vahetult enne jää saabumist ja kohe pärast jää minekut on korralik logistiline väljakutse. Selle õnnestumiseks toimetab merel ja sisevetel samaaegselt kuus laeva. Töödega hõivatud meeskonnaliikmeid on vähemalt viiskümmend, keda toetab paarkümmend inimest kaldatiimis.
Meremärkidel hoitakse silma peal
Eestis projekteerib laevateed ja nendega seotud meremärgid koos asukohtadega Transpordiamet. Riigilaevastiku ülesanne on need otsused ellu viia ja märgid õigesse kohta paigaldada. Talveks kaldale toodud märgid talvituvad peamiselt Hundipea, Rohuküla ning Tartu sadamates, kus tehakse ka vajadusel hooldus- ja remonditöid.
Hooajalised meremärgid on mõeldud peamiselt suvisel ajal kasutatavatele laevateedele. Igale ujuvmärgile on määratud kindel kuupäev, millal see peab vees olema. Praktikas võetakse hooajalised märgid siiski võimalusel hiljem veest välja ja pannakse varem vette tagasi. Kogu vastav info on reaalajas kättesaadav Transpordiameti veebirakenduses nutimeri ning navigatsioonimärkide andmekogus.
Üldkasutatavad laevateed on tähistatud aastaringsete ujuvmärkidega, näiteks kogu Eesti põhjarannikul (Soome laht) ja Väinamere suuremate sadamate sissesõiduteedel. Pikaajaline siht on minna järk-järgult üle aastaringsele ujuvmärgistusele kõikjal, kus jääolud seda lubavad. Pikas plaanis soodustavad seda ka järjest pehmemad talved ja kaasaegsed meremärgid, mis taluvad paremini kergemat jääd.
Tõsi on siiski see, et iga aasta mõne märgiga midagi vees olles juhtub. Rütkinen tõdeb, et tormid on viimasel kümnendil muutunud rohkem lõhkuvamateks. Kui mõni meremärk oma ettenähtud asukohast liikuma läheb, jagatakse seda infot kõikide vee peal olijatega. Suurematel ja seega ka ohtlikumatel meremärkidel on automaatsed tuvastussüsteemid (AIS), mis näitavad kaardil reaalajas nende asukohta. Selliselt on välistatud, et keegi ootamatult näiteks viis tonni kaaluvale märgile otsa sõidaks.
Kõige kuulsam meremärk
Ujuvmärgid jagunevad poideks ja toodriteks. Poid on toodritest oluliselt suuremad ja raskemad. Veidi enam kui 50 Eesti vetes asuvat poid kaaluvad 4–5 tonni ja on üle kümne meetri kõrged. Need asuvad peamiselt Soome lahes ning Saaremaa ja Hiiumaa väliskülgedel.
Eesti tuntuim ujuvmärk on aga Tallinna teljepoi number üks. “Kui muidu on ujuvmärgid vajalikud ohtude ja madalike eest hoiatamiseks, siis Tallinna esimese teljepoi asukohas on mere sügavus ligi sada meetrit. Tegemist on esimese ujuvärgiga, mis Eesti vetes Tallinnasse tulles vastu tuleb. See on koht, kus suured laevad oma asukohast raporteerivad ja kuhu lootsid laevu saadavad. Sisuliselt on see kohtumispaik merel, kust paljud laevad saavad edasised juhised,” kirjeldas Rütkinen.
Eesti kui suunanäitaja merenduses
Kui vanasti olid kõik poid ja toodrid metallist, siis tänapäeval on enamik tehtud plastikust. Vaid kõige suuremad poid on endiselt terasest. Plastiku eeliseks on, et seda ei pea nii palju värvima, see on tunduvalt kergem ja kahjud on väiksemad, kui keegi peaks märgile otsa sõitma.
Iga riik vajab veidi erineva ehitusega märke. Näiteks ei saa Eesti kasutada täpselt samu märke, mida Soome või Norra, kuna meie meri on palju madalam. Eestis kasutatavad metallist poid on traditsiooniliselt olnud kohalik toodang ja valmistatud enamasti Tallinnas. Tänapäevased plastikust meremärgid valmivad peamiselt Eestis, Prantsusmaal või Soomes.
“Kui otsida midagi, mille poolest Eesti on maailmas suunanäitaja, siis merendus on selleks kindlasti sobiv näide,” tõdes Rütkinen. Näiteks oli Eesti esimene riik, kes pani 1994. aastal meremärkidele LED-laternad ning teine riik maailmas, kes viis kõik märgid üle LED-valgusele. “Sloveenia jõudis meist küll veidi ette, aga neil on ainult kolm tulega märki,” lisas ta naljatledes.
