Selgusid Eesti mereala nutipoide võrgustiku piloteerijad

15.07.2026 | 09:10

Eesti mereala nutipoide võrgustiku piloteerimise hanke võitis konsortsium, kuhu kuuluvad TalTechi meresüsteemide instituut, Flydog Marine ja Nortal.

Kliimaministeeriumi korraldatud nutipoide võrgustiku piloteerimise hanke võitis konsortsium, kuhu kuuluvad TalTechi meresüsteemide instituut, Flydog Marine ja Nortal.

„Nutipoide võrgustik on oluline samm kaasaegsema ja andmepõhisema mereseire suunas. Reaalajas merelt saadav info aitab meil paremini mõista merekeskkonna seisundit, kiiremini reageerida võimalikele reostusjuhtumitele ning teha täpsemaid otsuseid nii riigi kui ka merel tegutsejate jaoks. Ootame piloteerijatelt praktilisi ja töökindlaid lahendusi, mis loovad aluse nutipoide laiemaks kasutuselevõtuks Eesti merealadel,“ ütles Kliimaministeeriumi merendusosakonna juhataja Kaidi Katus.

Merehundi projekti raames arendatakse Soome lahe piirkonnas nutipoisid ja andmeplatvormi, mis aitavad koguda reaalajas infot merekeskkonna, navigatsiooni ja üldise mereolukorra kohta. Piloteeritav lahendus aitab parandada Eesti võimekust koguda merelt operatiivset ja usaldusväärset infot. Selle põhjal saab edaspidi arendada laiemat riiklikku nutipoide võrgustikku.

GORSMARTi projekti raames arendatakse Liivi lahes ja Väinameres nutipoisid, mille põhiülesanne on aidata tuvastada merereostust. Need poid ühendatakse Merehundi seirevõrgustikuga, et erinevatest allikatest kogutav info jõuaks ühtsesse süsteemi.

Merehunt on Kliimaministeeriumi algatatud projekt, mille eesmärk on luua Eesti merealadele kaasaegne reaalajas mereseire lahendus. GORSMART viiakse ellu Eesti ja Läti koostöös ehk Riigilaevastiku eestvedamisel koos partneritega Kliimaministeeriumist ja Läti Hüdroökoloogia Instituudist.
Ühishanke kogumaksumus on 1,655 miljonit eurot, millest Merehundi osa moodustab 930 000 eurot ja GORSMARTi osa 725 000 eurot. Koos optsioonilisaga ulatub eelarve 2,485 miljoni euroni. Merehundi tegevused on kavandatud lõpule viia 2027. aasta lõpuks ning GORSMARTi tegevused 2028. aasta keskpaigaks.  

Projekte rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide avaliku sektori innovatsioonimeetmest, Interreg VI-A Eesti-Läti programmist ning riiklikest omavahenditest. 

open graph imagesearch block image